ongoing poem of my life

. i give u a privilege to peak into my mind
. the door is open . come on in
. its a our little secret . so please
. don’t tell anyone

Nimi:
Asukoht: Tln, Estonia

veebruar 23, 2005

2046

lubabsin endale, et rohkem ei "pushi". kui ise juttu teeb siis kõik ok. aga et mina taaskord ettepaneku teen - ei. not anymore.
ja nagu arvata võis. tuli selline tuhin peale.
jõudsin koju.
üliagar.
itsi täis.
ja pidin talle kohe kribama. ja iseendale antud lubadust murdma.
naine, nõrkus on su nimi !
ja siis ta küsib, kellega sul plaan minna. peale minu?
mis fkng küsimus see on?
mis vahet seal on?
kui ma plaaniks sõpradega minna siis ma otseloomulikult ei kutsuks ju teda!? nimetagem teda tinglikult "varuvariandiks". kui kedagi teist võtta pole, päris üksi ei taha minna ning arvestades, et talle samuti meeldivad friigi/euroopafilmid, siis kas on siin miskit kummalist kui teda kinno kutsun...?...ühesõnaga...ma üritan kangesti näidata, et we r cool. ei mingeid tagamõtteid ega lootusi/ootusi...

ja ausalt öeldes meeldib mulle üksi ka kinos käia...seega. kuna ta ei tulnud (igav inime !) :) läksin ise.
sõprusesse
2046 vaatama
pikk film
kino külm
hollywoodi tualett - viimase peal :)
film ise?
hmm. ei teagi kohe kuidas iseloomustada.
palju sümboleid (karta on et paljudest ei saanud ma lihtsalt aru)
huvitav kaameratöö
ilusad inimesed
palju häid mõtteid
mingi hetk avastasin, et võtan filmi liiga isiklikult. nii mõnigi paralleel sai tõmmatud...


________________________
ja ma tõesti üritan. näidata. kinnitada. et kõik on ok. ju ma kujutasin seda jälle ette ja tegu oli lihtsalt...ajutise meelgesegadusega. tekkis klapp. ja kogu lugu. ei miskit enamat. kui nii siis nii. so it be.
võibolla ongi parem.