ongoing poem of my life

. i give u a privilege to peak into my mind
. the door is open . come on in
. its a our little secret . so please
. don’t tell anyone

Nimi:
Asukoht: Tln, Estonia

veebruar 14, 2005

past the point of no return

käisime kosmoses Phantom of the Opera`vaatamas
ma ei oskagi öelda, mis ootustega ma seda filmi vaatama läksin
teadsin, et tahan näha
ses suhtes ei kahetse et läksin
sõber oli näinud seda juba 4ndat korda
ja plaanib 5ndale seansile minna
arusaamatu :)
aga kuna meil seoses Ooperifantoomiga isikliksuhe, siis see oli justkui kohustuslik kinoskäik :)

emtsioonid - pettumus? - on vale sõna
pigem
ei liha ega kala
läksin nägin ja kogu lugu
või oleks õigem sõnakasutus siinjuures - läksin ja kuulsin
sest muusika on võimas
nii mõnegi lemmikloo ajal kippusin kaasa laulma / ümisema
sisu ei miskit erilist
ma nagu ei võtagi seda filmina vaid..telelavastus või muusikal
kui unustada, et istud kinosaalis, võiks täitsa ettekujutada et tegu linnahalli muusikalilavastusega.

nii mõnigi koht oli jaburalt mage - nagu näiteks "efekt" kui põlevad küünlajalad ilmuvad veest. või kui "prints valgel hobusel" tormab läbi lumesaju pluusi väel..

agaei
heameel et ära nägin
ja kui meie muusikalilavastajad peaksid Ooperifantoomi kavva võtma
läheks kindlasti vaatama

ja nagu sõber ütles - tegu ei ole mitte filmi, vaid 2,5h kestva muusikavideoga :D

__________________________

ette planeeritud kinoskäigud:
Kosmos:
Ocean 12

Sõprus:
Samaaria tüdruk,
2046
Masinist

;)