ongoing poem of my life

. i give u a privilege to peak into my mind
. the door is open . come on in
. its a our little secret . so please
. don’t tell anyone

Nimi:
Asukoht: Tln, Estonia

november 26, 2004

im taking my freedom

ja ongi läbi see kuuaega mil pidin jagama oma pesakest üürikaaslasega
ütleme siis nii et olen liiga suur egoist, et kogu seda aega meeldivaks nimetada
ei olnud meeldiv. vastupidi. piinav.
aga ise pakkusin peavarju, ise pidin ka kannatama

ühes väikeses toakese kahekesi elada on ikka karm
esiteks ruumipuudus
teiseks - kui üks on oma elulaadilt ikka hommikuinimene ja teine totaalne öökull,
siis on päris raske normaalselt suhelda. ajanihe või nii.
mina ntx vihkan hommikul suhtlemist. enne 1000 ei tasu minuga mittemingisugustki juttu alustada.
õhtuti aga. kuni 0100ni pole mingi probleem üleval olla.
tal vastupidi -alates 2000st käib iga teise sõna järgi haigutus ja soig teemal - issand kui unine ja väsind ma olen. ja hommikul, peale "terehommikust" kukub pajatama, mis unes nägi. daaaa. tead ei huvita!
rääkimata teisega arvestamisest.
haigetest toitumisharjumustest.
erinevast maailmavaatest.
ning. üleüldse. peale isikliku kodulooma ja/või elukaaslase, ei lase mitte kedagi pikemaks perioodiks kostiliseks !


prrrr.nüüd tuli küll kuri kiri välja.

------
ok
olin veic julm. eelmine post sai kribatud omikul, enne kümmet (millest ka säherdune negatiivsus)
aga krdima hea on ikka oma pesas, üksi ja omadega olla