mööda rada

kunagi, põhikoolis käies, polnud mul kunagi probleeme kirjandi kirjutamisega
kartust, et jutt ei jookse või et jookseb teemast mööda - seda polnud
hinde tõmbasid alla pigem mõttetud kirjavead kui et teemaarendus..
iga järjekordse kirjandi kirjutamisel kerkis silme ette justkui mingi rada
või kahelt poolt piirdega ääristatud tee, mis tähistas antud teemat ja mida mööda "otse kirjutades" püsisin stabiilselt teemas
niikui tee tegi väikese jõnksu sisse, teadsin, et see ei haaku pealkirjaga ja pean pöörduma tagasi..
ja see toimis, igakord, sama nägemus...sama piiridega tee...

..nüüd
otsin sama rada
kuidagi udune teine..