give me the sign

kuradima raske on ise-enda õpetussõnade järgi toimetada.
just follow the flow
ei taha kriitilistel hetkedel kohe kuidagi välja tulla :)

ühelt-poolt saan aru, et suhteliselt pointless on mingist ühest põgusast trehvungist midagi lootma hakata või mõtlema, et what if...
samas.
paganama kahju oleks, kui tõepoolest puhtalt minu pushimise tõttu me üldse hetkel suhtleme...
hmm.
võimaitea. päris nii see vist ikka ka ei ole...
võta nüüd kinni. kas ja kuidas sellises kummalises olukorras käituma peaks.

isiklik hingetohter täna ehk avitab :)