wrong choice

tunnistan, et tema värbamise puhul olen teinud vea.
intuitsiooni punanetuluke küll blinkis, aga oli vaja inimest, ta tundus suht-koht sobiv ja nii ta läks.

ma olen siin töödanud 8 aastat!! aga vaat sellist juhust, kus mind kutsutakse vaibale ja süüdistatakse ma ei tea milles, pole enne ette tulnud. olen saanud inimestega väga hästi läbi. teravaid ütlusi pole isiklikult võtnud - ikka tuleb aeg-ajalt ette et inimesed vihastavad, aga see pole isiklikult sinu vastu suunatud raev, vaid hetke emotsioon...ja eks ma ka ise olen aeg-ajalt nähvanud. aga krt, tavaliselt ikka ka vabandan ja hetke pärast oleme sõbrad jälle.

ja mis siis see nüüd oli. ägestusin, endalegi ootamatult, palusin vabandust, 2 korda!!! ja leppisime justkui kokku et kuidas edaspidi sellised möödarääkimisi vältida. mina sinisilmselt mõtlesin, et nüüd kõik ok, oma-arust saime asjad selgeks sotitud ja mina suhtlesin temaga vabalt edasi. ja siis, nädal peale juhtumit, kutsub ta mu krdima ülemuse juurde ja hakkab jälle sama teemat arutama..raiskab the bossi kallist aega sellisele mõtetusele ja süüdistab mind et peale nn ametikõrgendust ülbitsen ja hüppan peale!? tule taevas appi? millal see juhtunud on?!

minu arust ma hoian niigi end tagasi, et mitte liigselt tema asjaajamistesse sekkuda ja viidata kuidas võiks paremini - siis süüdistatakse mind selles, et võrdlen tema tööd sekuna enda seku ameitsolekuajaga...daaaaaaaaa...faaakkk.

krt. siin on mingid isiklikud kompleksid mängus..ma ütlen..selles on tal muidugi õigus, et asjad tuleb selgeks rääkida. aga ka selle võimaluse ma talle andsin. ja krt võtaks ikka omavahel..ja siis kui kusagile ei jõua, kaastakse kolmasosapool! johhaidiii..

mul on piinlik the bossi ees, et ta pidi sellise juraga tegelema. ma olen alati mõelnud rahuloluga, et hea on töötada meesteseltskonnas, pole üldjuhul eriti klatshijutte ja töö saab aetud.

oijah.
inimesed on kummalised.
ja mina naiivne arvasin, et nad on ka head... :s