ongoing poem of my life

. i give u a privilege to peak into my mind
. the door is open . come on in
. its a our little secret . so please
. don’t tell anyone

Nimi:
Asukoht: Tln, Estonia

märts 11, 2006

kes näppas mu juustu

ma pean seda rmt vist veelkord lugema
ja kui ikka pärale ei jõua
veelkord !

____________________________________

võtsin jõulupärja ukselt,
mille r kaks aastat tagasi kinkis ja uksele riputas.
jõulud on läbi.
wlcm2reality !

____________________________________

kas ma olen tõesti tulevikus selline tüüpiline koduperenaine, kes istub lastega kodus
ja muutub eriti paranoiliseks !?
g väitis täna, et alguses on jah kõik tore ja kena. antakse piisavalt vabadust, ei küsi kuhu minnakse ja kellega..etc..aga niikui lapsed mängus, muutub pilt sootuks. see oli tema väide, ning põhineb tema enda peal kogetud faktidel. see on üks case miljonist.
ma olin üllatunud tema avameelsusest.
et ta üleüldse mulle seda rääkis.
sõitsime hommikut sööma (õigemini lõunat) Paati..ilm fantastiline..vaade veelgi enam..meeleolu high-up. ja 3-4h vestlus kujunes kuidagi avameelsemaks kui varem. lihtsalt istusime, nautisime head sööki ning päikesepaistet ja ..lobisesime / vaidlesime :)
lahe oli.
ta lähenes seekord probleemidele hoopis teise nurga alt..hakka või arvama, et tal on õigus ja süüdistame teda ilmaasjata. või õnnestus tal taas nii sujuvalt uduajada, et ma, naiivitar, lihtsalt ei saanud sellest aru :)
midaiganes.
see on juba teiste töö..välja selgitada.
mina lihtsalt avastasin, et ta on ikka midagi enamat kui üks kahtlane udutaja...ja mitmenaisepidaja ;)

aga.

õhtul milkshake`i limpsimas käies, täiesti kontrollimatult, üheks hetkeks, sai minust see paranoiline housewife..piinlik oli..ma ei mõelnud absoluutselt nii..hääletoon lihtsalt tuli selline automaatselt.
kdr: " sina ju minuga ei tule!? sa pidid ju linnast..ei, maalt välja sõitma!"
aappiiiii.
nagu inisev armuke või armukade naine.
piinliiikkkkk.
ma ei mõelnud nii.
kui ma tahan, et ta minuga peole tuleks, siis ma lihtsalt kutsun. mingit probleemi ei ole.
aga kuna sellest peost oli nädala sees juttu. ja mul täna minek..jutujätkuks tahtsin lõõpida..mitte iriseda..aga just nii see kukkus välja.
ja kui sain lõpuks aru, mida ütlesin ja mis tooniga, üritasin end välja vabandanda ja asja parandada - ma niisama nokkisin.
mille peale g: "ah? kas sa oled ka selline nokkija-tüüp?"
sealjuures rõhutades sõna "ka".
mul oli väga piinlik. olgugi et ta ei täpsustanud, kes too "ka" on, võib arvata et tegu...mnjah..mida iganes...see EI OLNUD nii mõeldud..kuigi kukkus pahasti välja !
ma ei taha muutuda selliseks, kes nõuab aru, küsib-uurib, jonnib ja iniseb!
kui tahan, siis küsin - thats my attitude !
võibolla ma olen mingil määral selliseid "kalasi" enne jutu sees öelnud..mida võib kaheti mõista..mina aga, tundub, et oma suutmatuses end piisavalt hästi väljendada ja selgeks teha - mul on suhtkoht suva, peaasi et oleks FUN, theres nothing more and never will be, jätan armukadeda bitchi mulje...ja ometigi olen just seda üritanud vältida.
ma tõsiselt kardan, et ta mõistab mind valesti, loeb mu käitumises-ütlustest välja ma-ei-tea-mida.
võisiis vastupidi..ma ise kujutan endale ette..et tema suhtub asjasse samamoodi.
tõepoolest - ilus pikk tüdruk, kellega koos hea vegeteerida :)
see mulle sobiks :)
ja probleem olekski lahenenud.
mnjah.
jälle olen sattunud paraja portsu otsa.

...
..
.