doonor

tuli sõnum, kus kutsuti verd loovutama.
minu veregrupiverd pidavat nappima.
ei mingeid küsimusi, muidugi lähen.
punast teed ja punast liha ja punast veini viimasel ajal rohkelt tarbitud, hemoblobiiniga ei tohiks probleeme olla..
läksin kohale.
rahvast rohkelt ootamas, järjekord võinii..
paprid täidetud, võeti vereproov.
kõik ok.
siis aga. käärib mul käised üle ja vaatab murelikult veene.
mnjaa. siit ei paista miskit. lähme üles velskri juurde, vaatame, kas üldse õnnestub nii peenikestest ja "nähtamatutest" veenidest verd võtta.
ja nii mind eskorditi II korrusele..sokutati vahele..medõe, kes verd võtab, hoolde, et see annaks kinnituse..
oi neid inimeste nägusi. kindlasti kirusid et mida see krdi narkar siin teeb :) varrukad üleval..velskri talutada :)
aga medõde andis dabro..et ta vähemalt üritab verd võtta.
viidi mind alla tagasi..loeti sõnad peale, et rohkem kui aastas korra pole soovitav doonoriks tulla kuna on oht, et "kaovad" päris ära.. :)
tagasi II korrusel..võeti mind siis ette.
susserdati..voolikud veeni..pall kätte..ja pumpa aga.
paari sec`i pärast näen medõe murelikku nägu..käib ja tiirutab mu ümber ja pabistab ja sätib ja vaatab kella..ma juba närvis et mis siis nüüd juhtus..tuli välja, et veri liiga aeglaselt jookseb.
juba tahtis vooliku välja tõmmata..et ei riski. et verevõtmise max aeg, mil õige kogus peaks käes olema, on 11 min. õnneks jäin täpselt 11 min sisse..protokolli ei pidanud koostama. oeh.

etsiis sellised lõbusad juhtumised.
aga lõpp hea kõik hea.
sain teha head.