...pidevalt on selline tunne, et midagi olulist jäi tegemata
või et töö kubiseb kirja-trükivigadest
või et olen teemast mööda pannud
või et kõik on pahasti..
närvidest
pingest
aga eile pääsesin paariks tunniks kogu sellest saastast
kallis g kutsus eksprompt mind linnateatri Matvere ja Tätte kontserdile
esialgu mõtlesin küll et ei ole mul aega, tööd vaja veel kribada ja krdi kallis kah veel (200kr)..ja siis lõpuks tuli mõistus koju. mida kuradit ! puhata on ka vaja. ja ega igapäev sellist pakkumist tule!
ja nii oligi
mässasin kuni 1820ni tööl ja siis padavai teatri
ja seal nad olid
täiesti tavalised inimesed prozhektori valguses oma kitarridega
mis aga tegi kogu õhtu eriti nauditavaks
oli tüüpide aval käitumine
eneseiroonia
mahlakad seigad laulude vahele lapsepõlvest, omavahelisest sõprusest, muhe naer
peale 2 laulu küsis tätte et klge, kas mu kitarr kostub? uurisid ja puurisid et mis värk on, akukstika puudub. ja siis tuli välja et juhe pole võrku ühendatud :D
selline mõnus seik, mis tõi näitlejad publikumile lähemale - näed, profesionaalid ka eksivad :)
eriti hea oli muidugi see, kui peale pikka heietusi enne Oja laulu ajas Tätte lapsepõlve mälestus Matvere nii naerma, et lugu jäi pooleli kuna tüüp mugistas naerda, terve saal takka otsa ... :)
see oli nagu niiiii hea
lõpuks kujunes, vähemalt minu puhul, nii välja, et ootasin tüüpide jutustusi rohkem kui laule :D
üdini positiivne
nüüd aga viimased rabelemised
ja siis
4 päeva totaalset vaikust ja rahu
ilma mobiili, arvutita
pagen metsaäärde silmi puhkama
cut