ready

loengus tuli juttu laste motiveeritusest õppida. vaba tahe või sundlus või soov saada kiitust..jne..mis peale pöördus õppejõud üliõpilaste poole küsimusega: kel teist lapsed kodus?
ainult ühel (grupp muidugi väike ka ja selles loengus käivad vaid naised), mispeale õppejõud kergitas imestunult kulme ja ütles: kadri, kas teil ka tõesti ei ole lapsi? ma millegi pärast olin kindel et teil kindlasti on. olete kuidagi sellise väljapeetud hoiaku ja täiskasvanud mõttemaailmaga!"

selle peale ei osanud ma kohe mitte midagi kosta. punastasin ja kahvatasin vaheldumisi. etsiis mismõttes?!

ma olen üleüldse kuidagi sellele õppejõule silma ja meeldejäänud. mäletab mind juba eelmisest kevadsemestrist. mõnes mõttes ju tore, ju siis jagan pisut neid teemasi mida annab, teisalt, liigne tähelepanu ei ole ka hea. ei anna loengutest viilida näiteks. kuna olen tal meeles, siis märkab ka koheselt kui puudun..:) see selleks.

aga see hoiaku-teema. I kunagi ütles, et ma pidin olema ülinaiselik. oma olemuselt. käitumuslikult. ja kõige tipuks pidavat mul ka ülinaiselikud naljad olema. mida iganes see siis ka ei tähendaks :)

ürgnaine.

mnjah.

kõige selle peale tabasin end mõttelt, et iseenesest oleks vist valmis. maharahunema.
vist. või ma ei tea. võibolla.
:)