mardipäev

kullakesed, eile oli ju mardilaupäev mil jookstakse marti
mille mina sujuvalt muidugi ära unustasin :)
polnd mul varutud ei maiustusi ubinaid ega miskit:(
aga see oli lihtsalt koomiline
meile ju ei pääse niisama tuppa
kõigepealt tänaval värav
siis veel välisuks lukus
ja nii oligi. õhtul. 1830 paiku. väravatel tirtsutab paar korda. mina omas mõttes arvasin, et keegi lihtsalt teeb rumalat nalja. vastu ei võtnud. mõne minuti pärast uuesti. lõpuks tõstsin toru ja kuulasin mis värk on. lastehääled. logistavad väravat ja pressivad suvaliselt nuppe, ehk keegi vastab ja laseb väravast sisse. lõpuks näkkas. majaperenaine halastas laste peale ja lasi sisse.

..kusjuures. kas pole tänapäeva martidel raske põli. välisuksed lukkus. väravad ees. sooja ei saa..

ma paanikas. hoidsin hinge kinni et jumala eest minu ukse taha kraapima ei tuleks - pole ju miskit anda :( ja siis nad tulidki. kopsisid vastu ust ja hjeledal hädisel hjäälel laulsid `laske sisse mardisandid. mardil küüned külmetavad` ja ma kükitasin toas ja sisse ei lasknud. endal süda tilkus verd. ise ju ka kunagi mööda küla käidud ja eteldud.
lõpuks loobusid üritamast. läksid naabrite poolem. ma ohkasin kergendatult. kuni tuli sõbranna ukse taha. ja koos temaga. trügisid tuppa ka noored väikesed kriimud mardisandid. 4 tonti :) mul nii piinlik. 5 min tagasi polnud ju kedagi ust avamas :)
nojah. mis mul muud üle jäi kui kutsusin lapsed tuppa sooja. ja lasin neil oma eeskava ettekanda. laulsid. isegi 2 lugulaulu ja ühel mardil oli flööt kaasas. selline hädiselt armas oli :)
ja mis mul muud ülejäi kui anda ära oma tunamullused lagritsakommid ja kergendada kukrut ning lugeda sõnad peale, et nad ilusasti raha ära jagaks ning ainult maiusi selle eest ostaksid.
lapsed olid õnnelikud :)
ja selle eest sooviti meile viljaõnne ja kodurahu ja lapseõnne.
näedsiis.

aga süda oli rahul, et mardid sisse lasin. ja lapsepõlv tuli meelde...