ongoing poem of my life

. i give u a privilege to peak into my mind
. the door is open . come on in
. its a our little secret . so please
. don’t tell anyone

Nimi:
Asukoht: Tln, Estonia

mai 05, 2005

laske aga tulla..

..kui hakkab s****ti minema
siis ikka veab
konkreetselt vasakule

see oli piinlik
nagu oligi arvata
oh mind naiivitari
nüüd tuleb see kibe pill alla neelata
ja üks rõvedalt piinlik õhtupoolik veeta
shit happens !

ja nüüd lähen koju ja alandan end veel pisut
pj****

küll võib ikka mõni päev nõme olla
lihtsalt N.Õ.M.E

2142 / 05.05.05
aaaahhh
see oli hea
tõsiselt HEA
mul on nii kuradi heameel, et vaatamata oma esialgsele arvamusele, et tuleb üks piinarikas õhtu, sain sellise emotsionaalse laengu, et kõik muu on nii kuradi ebaoluline. miks ma üldse põdesin ja vaevasin oma väikest peakest selliste mõtetu pahnaga ?!
ühesõnaga
Sasa Pepepljajevi UKSED Kanuti Gildis oli minu jaoks fantastiline elamus.
ülemõistuse hea. arvestades sellega, et olen oma elus näinud kokku 3 nüüdistantsuetendust (uksed sh).
minnesb etendusele, jalgu järgi vedades, oleks peaaegu piletist ilma jäänud. mingi hetk ma isegi mõtlesin, et oh..oleks nii. ei saagi piletit. hea põhjendus jalga lasta. aga lasti sisse viimased soovijad. anti padi istumise alla ja paigutati täpselt lava ette, pool-meetrit tegevusplatsist. ja selline vahetu lähedus tantsijatele on ikka hoopis teine tera kui istuda kusagil kõrgel tagumistes ridades...
oeh
mind ikka hämmastab, kes selle peale tuleb. panna kõik kokku - muusika, liikumise, liigutused sünkrooni, sammud, kujunduse, detailid, animatsiooni, idee, mõte...ja et see kõik toimib nagu kellavärk.
ja need kukkumisd :) no ma ei saa kohe ei üle ega ümber. kuidas nad tantsivad nii ja kukuvad nii nagu oleks see loomulik, ei miskit erilist !?
palun õpetage mind samamoodi kukkuma :) või vähemalt nii plastiliselt liikuma. millegi pärast ma ei kujuta ennast selliseid trikke tegemas. ma liiga flegma selle tarbeks ... :)
kuigi jah. kunagi sai moderntantsu ja koreograafiat pisut nuusutatud. aga see oli nii ammu. kui ma paras etleja olin. nüüd. kardan igat esinemist. kummaline. kust mul selline põdemine tulnud on....

oijah. ma ikka eriti rahul, et ületasin end. läksin. ja sain mega elamuse. aitäh kdr, et vahest ka midagi õigesti teed ja teiste arvamusest hoolimata endale kindlaks jääd :))

nõmeda päeva helge lõpp :)