egoist punase veiniklaasi taga

eilne soov essee kirjutamisest igal võimalusel viilida läks täide
peale lemmikseebi lõppu sadas kunglasse üllatuskülaline
kelle võtan iga kell igal ajal vastu !
essee jäi sinna paika
selle asemel võtsime ette pudeli punast veini, purgi oliive, brie-juustu ning lu-küpsised. istusime maha ja hakkasime lobisema. maast ilmast elust olust.
mingi hetk imestasime et kuidas on nii et tegelikult polegi teab mis kaua teineteist tundnud. aga need harvad trehvamised mis üle mitme kuu asetleiavad on alati väga lahedad. mõne inimesega kohe tekib klapp. sealjuures oleme ikka üsna erinevad. tema kõrval tundun ma ikka totaalne flegma :) astroloogia huvilised paneks kohe kokku - ahaaa, tema kaksik (figaro tut figaro tam); ja mina sõnn - rahu ise :))
ja nii vist ongi.

ja juba mitmendat korda taban end peale mingisugust vestlust erinevate inimestega, et jututeemaks on mina ja mina ja mina. mul ei tule meeldegi küsimuse peale - kuidas sul siis läheb? - küsida viisakalt vastu - ja sul endal? (okei, see oli nüüd väga mustvalge näide) kusjuures mulle ei meeldi nii väga endast ühti lobiseda. ja siis tekib küsimus - aga millest me siis rääkisime?
ühesõnaga. segane värk :)

aga kullake - aitäh laheda eksprompt õhtu eest :)